*

johtuvalt sellest, et pahandusminister soerd ehk valdo sain naki listis sõna suust, olen ma viitsimas nentida, et kui ma peale keskkooli paar aastat ühe lõuna-eesti väikelinna restoranis orkestrandina (loe: bassimehena) töötasin, oli meil personalis – arvesse läksid kõik kokad, administraatorid jne - parimail hetkil kolm kuni neli pederasti. üks neist oli eriti passiivne mees - me ei saanudki isikule täpselt jälile - pidevalt vedeles ja ummistas personali peldiku potis sämmi jala jämedune sitajunn. ja see vend, kes all ukse peal oli, sellele meeldis kõik elav, st ta ei teinud soost numbrit. tegime ikka enne kojuminekuid panuseid, et kes seekord tagumikule patsutatud saab. see, kes patsu kirja sai, oli tegija. mina võitjate põlvkonda ei kuulunud, olin pidevalt teine või kolmas. jagasin neid kohti meie naissolistiga. juhtis kidramees, aga tema oli ka kõige ilusam.