talverõõmud

selvehalli ees kukkus väike kena tüdruk libisemise abil rämedalt peaga-näoga vastu mittepehmet pinda. kole heli kostus ja paha oli olla kohe, sest ei saand ju teha midagist. püsti sai ja prill oli viltu ja oh, jah. hea ei old olla üldse, muidu oli küll olnud, pimevalge ilm ja mittekülm ja kerged helbed omi asju ajamas. ehk ei saanud peapõrutust. väga suurt.