vana mees ei tahtnud koju, sest ta juba oli

ükskord jäi üks mees vanaks. tema samm muutus töntsiks ja habe halliseguseks. mees hakkas selle tõttu juba meelehärmigi tundma, aga siis sõitis talle külla kaunis sõber, keda kannustasid mure ja igatsus. sõber tuli mehele külla kaugelt ja taksoga ja see maksis päris palju raha.
kui mees sõpra nägi, muutus ta kohe palju nooremaks. sõber pesi ennast puhtaks ja asutas kuulama. mees võttis kitarri ja mängis ja laulis sõbrale. sõbrale laul meeldis. see tegi tema igatsuse väiksemaks ja ajas mure taamale. meeski muutus kohe jälle palju nooremaks. ta embas sõpra kirglikult ning vaatas koos temaga põnevaid unenägusid. hommikuks oli mees juba päris noor ja sõbergi rõõmsameelne.
"hea, et taksod olemas on!" mõtles mees. "nüüd ma küll enam vanaks ei jää!"

(juuresolev pilt on pelk illustratsioon. pildil kujutatud inimene pole jutustuse tegelastega seotud. (c) aapo ilves)

PS: on ju tore lugu? selles raamatus on veel toredamad. selles raamatus kah. kellel neid raamatuid vanaduspõlveks hangitud ei ole, neil on elu ikka päris halb kohe.

PS2: ja ma veel õpetan teile, kuidas isaga koolimajja jõuda!