kivisild

sellel pildil pole järgnevaga midagi pistmist.

täna käisin pääsna külas intervjueerimas 90 aastast kunagist metsavenda kivisilla ilmarit. janoh, mul on ju see HD minidiskar nii tark, et võtab kõik puhvrisse ja alles pärast salvestamise lõpetamist kirjutab diskile - et mingit müra ei oleks. aga pea 2 tundi heas vanas võru keeles huvitavat juttu läkski siis "otse eetrisse" kohe, kui aku tühjaks sai.
sellega hoidis aparaatide jumal mul aega kokku tohutult, sest pidin mälu järgi kirjutama loo - ei mingit üle kuulamist ja otsimist.

Mõtsan jäi hindä vindläste iist käkmisest aigu ülõ ja sõs sai kõvva viina aetus. Esi ta es juu – juumise jaos olliva vindläse ja kommunisti, tuu viin müüdi naile maaha. Kopkide iist sai sõs laskõ turo päält tsialihha tuvva, kõgõ pekitsemat. A aigu jäi õks pallo üle – koton olõs tüüd rabanu, a midä sa tan mõtsan tiit? – ja sõs lui Ilmar raamatit, näütüsõs Tolstoi „Sõta ja rahho“. Ja muidoki Piibli sai ta mito kõrda läbi lukõ. Ja tull vällä, et Jummalale miildüs, ku Piiblit loetas – paar kõrda võtse Jummal julgeoleku meestel – no sõs kutsti julgeolekus, selet Ilmar, nüüd om kapo – haarangide ja roitmise pääl mõistuse är...