mingid kuramuse ribalderid...

...kasvavad meil siin. ja inimesi ei söö, kui keegi ei vaata. ausõna, ma ei kükita, ma seisan püsti (ehk olen pisut küüruski), ja pigem kikivarvul. aianduskooli tagaukse elik rahvamaja kontori lävel, aga mis nende lehvikute nimi on, seda ma paraku ei tea. kõikide teiste taimde juures on nimesilt, aga neid umbrohte häbenetakse - kardavad, ehk tulevad kallale. tütarlaps alumisel pildil on minust umbes 15 senti lühem (tsekake lehti, ma seisan tema kohast meetrikese tagapool). esiplaani-taimed ongi lühemad, neid ju nussitakse muruniitjate-trimmeritega pidevalt. taamalolevad pole künkal, vaid ongi pikemad - sinna ei julge keegi minna. üks mees perega olla kunagi läinud. hirmsat matsutamist ja luristamist olla kostunud, ja hommikul olla kaugõppijad maast ilaseid pabereid leidnud, kõigile "liising", "sitt" ja "emamedal" peale kirjutet... vot siis!