vabariigi aastapäev

ma näen
kunstnik lemmingut
seismas jõhvi kontserdimaja trepil
auväärt kultuuritegelase
ainsaks ihukatteks
on niudeid varjav lõuendiriba

elunäinud silmad vaatavad
möödujaid taamal seisavad
tumedates ülikondades mehed
juhtmejupikesed kõrvas
neil on ebamugav

vaikides sirutab kunstnik lemming
vastuvõtule minejate suunas
päevinäinud kaabut
aga keegi ei julge
selle poole vaadatagi

viimaks astub söakas peaminister
häbi tundmata ja sirge seljaga
kunstnik lemmingu ette
sirutab käe
ja paneb kaabu endale pähe