Unenägu AD 2011

Pidin mängima iseenda kirjutatud näidendis iseennast, aga unustasin rolli selgeks õppida, no ja laval selgus, et kõik teised olid kah unustanud oma rollid õppida, ja lavastaja oli unustanud lavastada samuti. Passisime siis lugupeetavate näitlejatega püüne pääl, ise üleni valgesse riietatult ja teesklesime, et me mängime, et me ei mängi. Õnneks projektor näitas teksti, aga siis selgus, et ma olin unustanud näidendisse ka vähimagi mõtte ja tegevuse kirjutada. Ja publik saalis oli grimeeritud nii, nagu kõigil jookseksid ajud paremast meelekohast välja. Seegi hea!