Kultuur ahju, põhiseadus peldikusse, vaikiv ajastu meie õuele

Hetkel toimub meedias kibe avaliku arvamuse mõjutamine klassi- elik loojaviha tekitamiseks.
Kallutatus ilmneb kasvõi pealkirjades, näiteks Eesti Päevalehes ilmus 28. 08 lugu "Enamik loomeinimesi ei vasta loometoetuse taotlemiseks seaduses seatud tingimustele", mille sisust tuli ähmaselt ja peaaegu välja, et nimetet toetus on mõeldud väga halvas majanduslikus seisus ja kriisis loovisikutele.
Enamik meist saab kahjuks ise või kohati Kulka abil enam-vähem hakkama ja see käib mingile klikile närvidele.

Teisalt on selline suunatud kära loomulik - ajal, mil Eesti riik on nii vaene, et rahandusminister peab ise puukuuri ehitama ning lastelt tuleb koolitoit ära võtta...

Märt Väljataga koostas uudisnupu:

Eesti kultuurirahastamissüsteem PR-rünnaku all

Käesoleval nädalal on eesti ajakirjanduses sagenenud rünnakud Eesti Kultuurkapitali vastu. Teema algatas Äripäev, mis seadis kahtluse alla reisistipendiumid näitlejatele, nõudes koguni nende tagasimaksmist. Postimees avaldas 29. juulil juhtkirja "Kauka jumal" (viide Kitzbergi sellenimelisele näidendile), milles leidis, et ka kultuuriajakirju toetatakse läbimõtlematult: raha jagatakse nii riiklikele kui marginaalsetele väljaannetele. 30. juuli Postimees avaldas Krista Leppiku artikli "Kirjanikud ostavad kulka kulul arvuteid", mis algab sõnadega: "On valiku küsimus, kas anda hädasolijale pihku õng või kala. Just viimaseid jagab viimase nelja aasta jooksul kultuurkapital, andes kirjanikele raha arvuti ostuks." (NB - õng on tema jaoks kala!! - A. I.) Vikerkaar päris ajakirjanikult, kust tekkis sellise artikli idee. "Teema võttis üles Äripäev," vastas Leppik, "pealegi ilmusid reedel Sirbi vahel kultuurkapitali rahaeralduste nimekirjad. Me arutasime seda küsimust toimetuse koosolekul, kus osalesid veel Kalle Muuli ja Merit Kopli." Rünnakutega on tänase (31. 08) Äripäeva intervjuus läinud kaasa Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg: "Loomulikult on küsimus reeglite laialivalguvuses. Kultuurkapitali Nõukogu on plaani võtnud Eesti Kultuurkapitali Seaduse muutmise ettepaneku tegemise käesoleval aastal. Loodan, et tema seni üsna hägused ülesanded saavad oluliselt täpsustatud. Kultuurkapitali seadus annab piiramatuid tõlgendamisvõimalusi".
Kreitzberg teeb ka konkreetseid etteheiteid kultuurkapitali jaotamispõhimõtete kohta ning avaldab ka oma tõelise unistuse: "Eesmärk on selles, et otsuse kujundavad 80-90% ulatuses reeglid ja vaid 10-20% ulatuses otsustajad.(...) Et kraane kinni keerata, on vaja seadust muuta."
Eesti loomeliidud tunnevad olukorra pärast muret.
Nii on Eesti Kirjanike Liidu siselistis avaldatud arvamust, et PR rünnaku eesmärk on avaliku arvamuse ettevalmistamine kultuurkapitali suhtelise autonoomia piiramiseks ning võib-olla isegi vaikivaks ajastuks.

(kursiivis osad lisas Aapo Ilves)

Loe ka seda ja seda

Täiendus: vandenõu kokkuvõte Aare Pilvelt ning süvine käsitlus Wimbergilt