tegin pasteeti
tegin ükspäev üle hulga aja jälle pasteeti, aga seekord lisasin maksale ja suitsupekile ka paki kanasüdameid. sinepiseemned unustasin ära ja musti ploome ei viitsinud. läbi hakkmasina ajasin ühe korra, lõpetasin saumikseriga. hautamisvedelikuks kallasin veiniperad. oi, hää sai, kanasüdamed on abiks!
Sildid: köök, südamele hea, toiduretseptid
posted by ilves@metsas.ee at 02:40
4 Comments:
Me sõime Minskis ühte sellist jälkust, mis näev välja nagu koeravorst, mis on tehtud kamaratest ja kurat teab millest veel ja mille seest me leidsime musti krussis karvu. Me nimetasime selle vituvorstiks.
ma trehvasin kusagil iževski lähistel sinu kirjeldatu sugulast. ei suutnud süüa, sest nägi välja ja lõhnas nagu sitajunn, mistõttu nimetust ei pidanud kaugelt otsima. pealiskaudne vaatus tuvastas selle sees rosinaid, nagunii oli karvu kah. nimetuseks oleks tegelikult sobinud ka rappetomp. õnneks oli "restorani" kõrval pelmeeniputka.
tjah, aga miks me minu delikatessi-jutu kõrval sellistest asjadest räägime? küsimused, aina küsimused...
Kunagi ERKI ajal sõitsime muuseumipraktikale Leeningradi. Kaasas oli kupja-äraseletajana Kangilaski. Tema õpetas neid, kes kuulasid suu ammuli, et ei maksa kallistes kohtades söömas käies raha raisata. tema näiteks teab nurga taga üht haaravat tšeburekikõrtsi. Ustavad jüngrid järgmisel päeval muuemi ei külastanud. Veelgi enam - meilgi oli vaba päev. Rajaleidja koos oma klakööridega vaevlesid pasanteeria käes.
Taks Steffi ei andestaks mulle iialgi, kui ma tema kanasüdamed ise nahka paneks...
Postita kommentaar
<< Home