Lõiguke suveteatrit lavastusest "Pulmatrall" (Aapo Ilves 2011)

 Katkend lavastusest "Pulmatrall", Aapo Ilves 2011

...

Esimene Näitlejanna: Mida sa veel sel suvel teed peale „Pulmatralli“?

Teine Näitlejanna: Me teeme "Kõige uuemat Vargamäed" Pühajärvel. Kõik näitlejannad on kogu etenduse aja bikiinides. Meestel on võimlemistrikood seljas. Ja Smilers mängib taustaks.

Esimene Näitlejanna: Normaalne. Meil on kah järve-värk, üks talumees kaevas järve ja parv ujub seal peal ja meie teeme Boney-M'i hitte koos kammerkoori ja sümfooniaorkestriga. Kusjuures orkester on hoopis ühe teise järve peal, sest sinna esimese peale ei mahtunud ära, ja siis on suured ekraanid mõlema järve taga ja kantakse üle, ja internetti läheb kah kohe ja euroopa rahad on peal, maaelu edendamise värk.

Teine Näitlejanna: Aga Urruaugu teatritalus on meil „Ukuaru“, see on väga eksklusiivne värk, ainult neli inimest saab korraga etendusele publikuks tulla. Pilet on kolmsada eurot.

Esimene Näitlejanna: Normaalne. Mul on Saaremaal üks rahvateatri-asi kah, viiesaja amatöörnäitlejaga, pluss Kuperjanovi pataljon, teeme Vana Testamenti. Mina olen Loti naine.

Teine Näitlejanna: Ahjaa, paar lastevärki on kah mul, ühes olen kass ja teises olen Buratino ema.

Esimene Näitlejanna: (mõtleb pingsalt) Ee... Mul on... Aa, mul on ju siis veel see Katuseteatri-asi. Hakkame ühe noore lavastaja tükki tegema,  „Karlsson lendab ära“. See on lahendatud veidikene nagu Kabuki-teatri võtmes, aga kõik näitlejad on naised, mitte mehed.

Teine Näitlejanna: (nüüd on tema kord pingsalt mõelda) Mm... Seda, et... Ee... Nojah, seriaalivõtted on mul kah muidugi vist. Ja võib-olla kutsutakse ühte filmi. Või kahte. Või... Kolme...

(natuke aega valiseb lava piinlik vaikus, mille rõhutamiseks võiks kosta juba esimesest vaatusest tuttavat öist taustaheli, öölindu või ritsikat)

Esimene Näitlejanna: (katkestab vaikuse) Jah, tore ikka, kui suvel niisama ei pea vahtima. Aga kus ...(mõne laval mitteviibiva näitleja nimi)... on?

Teine Näitlejanna: Tal on "Rabandus".

Esimene  Näitlejanna: (ehmub) Issand!?

Teine Näitlejanna: Jah, ta teeb Pedeste mõisas Vana Puškini teatriga Dostojevski "Rabandust", jõuab veidi hiljem.

Esimene  Näitlejanna: Uh, ma juba mõtlesin ei tea, mida. Aga võta vaata nüüd seda kah. (annab mingi paberilehe Teisele, võtab endale kah, loevad veidike aega vaikides, siis panevad lehed käest)

Esimene Näitlejanna: Kuule, aga miks sa seisad kogu aeg? Istu!

Teine Näitlejanna: Mkm.

Esimene Näitlejanna: Miks?

Teine Näitlejanna: Ma ei saa istuda.

Esimene Näitlejanna: Miks?

Teine Näitlejanna: (salatsevalt) No lihtsalt ei saa.

Esimene Näitlejanna: Miks?

Teine Näitlejanna: Ei saa.

Esimene Näitlejanna: (taipab, tõuseb püsti, hakkab ründavalt käituma) Aa! Ahsoo! Ah sedasi! Või nii!? Et tema ei saa meil siis täna istuda!? Ah selle pärast oligi öösel lakaluuk seestpoolt kinni, jah!?

Teine Näitlejanna: (taganeb) Võib-olla oli, võib-olla oli jah...

Esimene Näitlejanna: Ahsoo! Või võib-olla! Ja mida sa õhetad! Mida sa õitsed nüüd siin?!

Teine Näitlejanna: Ei midagi, niisama...

Esimene Näitlejanna: Mida sa, lits, õige arvad endast!? Ah!? Et sa võid valimatult kõiki mehi näppida, jah?!

Teine Näitlejanna: (asub vasturünnakule) Ei või siis või!? Sina hakkad mind keelama või?!

Esimene Näitlejanna: Libu!

Teine Näitlejanna: Hahaa! Vaat, kes räägib!

Esimene Näitlejanna: Mida sa tahad öelda nüüd!?

Teine Näitlejanna: Kes teisele ütleb, see ise on! Lits!

Esimene Näitlejanna: Kurat, nüüd sa saad!

Teine Näitlejanna: Mina juba sain, sina istu oma piprakauna otsas edasi!

Esimene Näitlejanna: No oota! (sööstab Teisele kallale)

(tekib suuremat sorti naistekisma ja -maadlus a´la wrestling, argumentideks „sina ei näpi minu varsi!“, „kuradi lits!“ jms. Poole pealt tuleb Lavastaja, vaatab kätši rahulolevalt muiates pealt. Taustamuusika või -mingi ärev trummikolin oleks abiks. Lõpuks jäävad näitlejannad maadlushaardes lõõtsutama, märkavad Lavastajat)

Lavastaja: (plaksutab käsi) Väga tublid. Braavo! Tõeliselt hea!. Mis kohast te tegite?

Teine Näitlejanna: Sellest kohast, et „Kuule, aga miks sa seisad kogu aeg? Istu! Ma ei saa istuda! Miks...“

Esimene Näitlejanna: „Ah selle pärast oli eile lakaluuk seestpoolt kinni“, sealt tegime jah.

Lavastaja: Väga tublid, tõesti. Väga hästi tuleb välja juba.

...