Hunt ja Ilves salvestasid maaelu kiituseks muheda kõrvaussi
Esitaja: Pilvesilm
Muusika ja sõnad Aapo Ilves
Hunt ja Ilves salvestasid laulu maaelu kiituseks.
Ansambel Pilvesilm üllitas maaelu kiituseks laulu "Maarahva laat". Loo viisi ja sõnad kirjutas laulukirjanik ja hitilahingute veteran Aapo Ilves, kes mängib siin ka akustilist kitarri ja laulab taustahäält, teiste instrumentide ja põhivokaali eest hoolitseb kitarriõpetaja ja Rõuge Unistuste Kitarriorkestri juht Indrek Hunt. Pilvesilm sai projektile nimeks seeläbi, et kui Hunt ja Ilves Rõuges laulu salvestasid, oli ilm sombune, aga muusikute tuju helge.
Vana-Võromaalt kõlav „Maarahva laat“ on lugu, mis viib kuulaja suvisele laadaplatsile – sinna, kus lauad on lookas, naer tuleb südamest ja kohtumised on siirad. Seetõttu on palas mainitud ka iidseid laadapaiku Lindorat, Antslat ja Vastseliinat. Hoogne ja humoorikas räpp-rahvalik laul on inspireeritud maaelu ajatust rütmist, mis leebelt vastandub linnakärale ja kiirustamisele. „Maarahva laat“ ühendab põlvkondi ja peegeldab külaelu ehedust tänapäevases võtmes. See on justkui sõprade ja suguvõsa kokkutulek, kus nii noored kui vanad leiavad ühise keele ja rõõmu koos olemisest. „Maarahva laat“ kõlab hästi raadios, TikTokis, autosõidul või ehtsal laadal telgikangaste all. See on kutse aeglustuda, unustada kauged Teneriifed ja Hawaiid ning leida rõõm ja elu tähendus kodusel ja elujõulisel Vana-Võrumaal.
Maal om hää!
Laulu saab alla laadida siit https://drive.google.com/file/d/1LmtfDX2DB8wU0-cQPlmYpR18ItTdvCSu/view?usp=sharing
Kuula laulu ja vaata pilti Youtube'is https://youtu.be/Ih4A0253Zrw
Maarahva laat
Tule üle Antsla või Lindora kaudu,
laadu pääl on lookas nii lette, kui laudu.
Ehedamaid asju ja iseoma kraami,
maaelu pääle tohib kummardada maani.
Rahvatantsusammuga võib vahetada kohta,
maal ei ole inimesi, keda sa ei kohta.
Kõigiga saad kõneleda kohalikus keeles,
ammu pole näinud, aga nägu oli meeles.
Muusikuid on mitu, neil on igal ühel pill,
koduloomad aedikute sees on upakil.
Vanakooli käsitöö on väga-väga au sees.
Viisakuseväljendusi kohtab igas lauses.
Mägesid ja jõgesid ja külasid ja metsi,
küsi parem teed, palun, ära ära eksi,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Tulge siia,
Vastseliina,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Pole kiiret,
teame piire,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Moodsa aja heidutused, need ei sega meid,
külaelu vastu pidanud on sajandeid.
Iseoma elu ongi maarahva juur,
selle pärast rõõm ei ole väike, aga suur.
Laadapaunas villasokid, saunasuitsusink,
müüdud maha redised ja välisukse link.
Ilmselt lähen koju täna tagaukse kaudu,
ümisedes muhelusel seda sama laulu.
Palju parem kliima Tenerifest või Hawaist,
elad juba siin, kui sul nutikas on vaist,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Tulge siia,
Vastseliina,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Pole kiiret,
teame piire,
meil on maarahva laat!
Hei! Hei!
Maal om hää,
väega hää!
Maal om hää,
jaa!
Mägesid ja jõgesid ja külasid ja metsi...