asjad on nii p...s, et...

...rooma paavst ise peab inimestele küttepuid koju vedama. lühike kollane flanellist keebike valge brokaatkleidi peale tõmmatud, paavstimütsike harvadel hallvalgeil juustel, heatahtlik-õnnistav jõulunägu peas, halukorv käe otsas. ja mis kõige hullem, mitte see praegune paavst, kunagine tubli hitlerjugend, vaid eelmine, see johannes-poolakas teine. nii ei ole küll viisakas, et surnud inimesed peavad talvisel aal rasket, kuigi altruistlikku tööd tegema. isegi mitte minu unenäos, mis läks edasi nii, et paavst jättis keebikese esikusse ja ma proovisin seda selga ja panin täislaksu saamiseks kohvikannusoojendaja pähe ja siis paavst tuli kohe köögist ilma puudeta ja ma jäin vahele ja paavst vaatas lolli näoga ja ütles, et lähimal paaril aastal saab olema väga palju hiiri ja rotte.

üle laia lageda
löön laulu mageda
põhjapõdral kaelas kaelakee
ma ise saani ees

jungle-bulls...

unesmagaja mälestused

nägin unes, et räpina muusikakoolis avati uus eriala ning hakati õpetama batoonikest. jah, just sedasama kommi. täpsemalt ei tea, unenägu ei pidanud vajalikuks anda. igatahes oli nii, et läksid tundi, panid batoonikese suhu, hakkas magus ja... vat, ei teagi, kuidas edasi. ja siis oli veel ka nii-öelda jaan krossi teemaline unenägu, nagu neid kirjarahval viimasel ajal ikka juhtub: pidin minema aafrikasse esinema ning kutsusin veiko märkat kaasa. veiko ütles, et ta ei saa tulla, sest tal pole ühtegi aafrikakeelset luuletust. mina soovitasin tal ikkagi tulla ning esitada igihaljast ning rahvuse ja keelepiire ületavat jaan krossi loomingut, täpsemalt karjuda neegritele „ää-ää-ää!“, sest jaan kross kasutas oma romaanides ja luuletustes väga tihti ka ä-tähte.
sellised unelood siis.