("Põhja Konn". Aapo Ilves & StarryAI 2023)
Facebook'i ja Google'isse postitatud unenäod, Aapo Ilves
14. märts 2025: Meenus, et umbes nädala eest unes toimus suur eestikeelne kirjandusvõistlus, millest võis osa võtta ükskõik, millise tekstiga, st romaan, lause, luuletus või mis iganes kaalusid niiöelda ühepalju, ja ma üldse ei tahtnud osa võtta, aga kogemata kirjutasin mingisse lahtrisse ikkagi midagi ja saingi võistlusel teise koha. Minu teise koha kirjutis oli üks sõna, ei suurtähte ega kirjavahemärki:
näeb
Esikohta ega ühtegi muud kohta peale kaheksanda ei meenu, kaheksas oli Kristel Vilbaste mingi loodusraamatuga.
07. detsember 2024: Mõned ööd tagasi väisasin Ameerikat. Ameerikas oli Põlva staadion ja minu põhikoolikaaslased, klassivennad-õed, küll täiskasvanuina, eelistasid selle pervel külitada. Astusin siis lähimasse kaubanduskeskusesse ja nägin, et venelased ostavad nahkpükse. Nakatusin ja püüdsin endalegi leida, aga kõik olid väiksed, habasin siis pepuperra velvarid, nagu ilmsigi teinuks. Selle peale astus ligi perfektse bi-säärejooksuga vene ilusmees ja ütles nahkpükste särades: meile sinuga on looja andnud koormaks ilusad jalad. Laseme edasi! Seejärel maandus takso, minu venna vana žiguli, ja mind lubati viia olulisse kohta. Jõudnult mittekuhugi, õnnitleti mind ja nenditi, et seekordne reis ajamasinas käib proosamooduli kaudu. Eelmisel korral luulemooduli kaudu olevat kõik p*rsse läinud ja ajalehtedes hakanud fotode alused tekstid muutuma.
18. september 2024: Unenäos üks võõras teksatunkedes mees ütles: "Mitte mingil juhul ei tohi noorlooma viia karjamaale, mille kõrval räägitakse laevandusest, see oleks nagu taarakasti sülitamine!"
05. november 2023: Meenus just, et täna päevaunes tegin Mart Juurele ettepaneku edaspidi raamatute ja heliplaatide hindamiseks kasutada Bristoli skaalat.
08. oktoober 2023: Osalesin, unes küll, Vanemuise teatris kästingul, et kandideerida näitlejaks mingissse väga suurde muusikali. Vanemuise teater asus hiigelsuures räämas mõisahäärberis keset metsistunud parki ja sinna viiv tee oli väga porine, mudasemate kohtade ületamiseks olid lauad. Kästing toimus hiigelsuures bläkkboksis, vägesid juhatas loomulikult Ain Mäeots ja rahvast oli väga palju. Sarmi ja lauluvoorust sain lõdvalt läbi, aga siis kästi kõigil kätte tõmmata õlgadeni ulatuvad vatitekkidest õmmeldud käpikud ja saali lasti kari kurje koeri. Kellel koer käpikust lõrisedes kinni haaras ja tirima hakkas, oli automaatselt välja langenud, nii ka mina. Kui porivälja mööda lahkuma asutasin, tuli minu juurde üks tundmatu tarmukas vanadaam ja ütles, et tookord suvelaagris oli ta minu peale küll väga solvunud ja minu mittemäletava ilme peale seletas, et tema olla küsinud, et mis lõunasöögiks on ja mina olla vastanud, et pudel viina. Seepeale läksime kõik lõbusale kruiisile uttu mattunud Peipsi järvele ja ma ärkasin.
28. august 2020: Nägin unes, et korraldati toetusmeeleavaldust kirjanikule nimega Vitamiin-Väga Samsi. Ise elasin Kuljus.
9. oktoobrer 2019: Unes tuli vanasõna "ühel pole vilja peas, teisel pole susse jalas", aga enne sisulise selgituseni jõudmist ärkasin üles.
17. jaanuar 2019: Nägin unes, et Janar Filippov ja Donald Trump olid Mehikoorma põhikoolis klassivennad ja Trump oli suurt kasvu jõmm ja kiusas kõiki teisi, eriti Janarit. Vist oli Nils Niitra ka samas unenäoklassis, vähemalt vilksamisi või statistina.
Tundub, et õhtul odava prosecco peale kallist veini juua ei olnud ikka väga mõistlik idee.
9. mai 2018: Nägin täna öösel unes, et taevast sadas pronksmehi, aga noh, loogiline ju.
8. märts 2018: Nägin unes, et läksin Hiina tuurile ja mängisin jazz'i ja solvasin sellega Hiina valitsust ja nad konfiskeerisid mu kitarri ja prillid ja saatsid Eestisse tagasi, kus mulle koheselt pakuti töökohta Värska kultuurimaja kojamehena, aga enne selle suurepärase eduloo realiseerumist ärkasin ma õnneks üles.
17. jaanuar 2017: Pidin mängima iseenda kirjutatud näidendis iseennast, aga unustasin rolli selgeks õppida, no ja laval selgus, et kõik teised olid kah unustanud oma rollid õppida ja lavastaja oli unustanud lavastada samuti. Passisime siis lugupeetavate näitlejatega püüne pääl, ise üleni valgesse riietatult ja teesklesime, et me mängime, et me ei mängi. Õnneks projektor näitas teksti, aga siis selgus, et ma olin unustanud näidendisse ka vähimagi mõtte ja tegevuse kirjutada. Ja publik saalis oli grimeeritud nii, nagu kõigil jookseksid ajud paremast meelekohast välja. Seegi hea!
4. oktoober 2015: Nägin unes, et viibisin miskipärast Eesti seriaalitegijate kriisikoosolekul, kus võeti vastu säästuotsus viia kõik seriaalid Õnne kolmeteistkümnesse üle.
4. märts 2015: Teiseks nägin unes, et tegin e-poe kogemata, mis pidi müüma kleite (!) ja eriti hull oli see, et tarneaeg Euroopa piires pidi olema poolteist päeva, isegi unenäos ei saanud ma aru, kuidas saab nii loll olla. Ja esiteks nägin unes, et Kristjan Hirmost sai esimene eestlane ja DJ, kes käis avakosmoses ja tegi seal selfi.
14. mai 2014: Täna öösel võeti mind sõjaväkke (unes). Sõjaväeosa asus Verioral ja esimese asjana lõigati mulle soenguks tõsine mullet ja pats blondeeriti ära ka. Vormiks olid teksapüksid ja -tagi, süüa pidi ise poest ostma ja magamiseks oli suvaline diivan. Igal pool vedeles koledaid elektrikitarre ja mingi pika habemega sõjaväekaaslane tegi mulle kohe selgeks, et voodit ei pea hommikul korda tegema ja vormi võib ainult siis riidepuu peale panna, kui viitsid. Hommikul vara pidi äratus olema, sest külla tulevat Peeter Volkonski.
25. detsember 2013: Nägin unes, et meil elas kodus toonekurg, kes suitsetas ohjeldamatult kanepit, ise keeras plärud endale, ikka nokamõõtu, ja pärast tossutamist hakkas kuke moodi kirema: "Juudikukeleegu! juudikukeleegu!"
28. veebruar 2013: Nägin unes mustvalget fotot, millel oli noor ja lõbus Rolling Stones, kõigil püstolid käes, ja pildi nimi oli "Lennoni ja Mcartney hukkamine".
7. veebruar 2013: Nägin unes, kuidas must kana sittus politseiniku täis, noh, esoteerikud, mis värk on?
4. jaanuar 2013: Nägin unes, et viibisin mittekutsutud külalisena kruiisilaeval, kus toimus SS-laste kokkutulek, pea kogu eesti muusikute eliit oli kohal, ilusad mundrid seljas, ja ma kohe üldse ei sobinud kampa.
17. veebruar 2011: Nägin unes hingelutikaid. Tillukesed mustad koonused, mida ilmsi pole näha ja mis kinnitusid ihule.
09. november 2009: (Pepele) Nägin sellist und, tere, et olin suuuurel laval - a'la Rock Summer - sinu ja mingi rokkbändiga, metsik rahvamass ja meie olime solistid ja siis sa ütlesid rahvale: "keerake nüüd selg, mul on ilge kusehäda!" ja kogu lauluväljakutäis rahvast keerasidki seljad ja meie lasime põiel tulla.
Pepe: Sina tegelt ütlesid - mul hea lastetuba, oleks ära kannatand. Aga kui oleks keeratud, oleks ikka kusnud, millleks hetke raisku lasta.
11. detsember 2008: Asjad on nii p...s, et Rooma paavst ise peab inimestele küttepuid koju vedama. Lühike kollane flanellist keebike valge brokaatkleidi peale tõmmatud, paavstimütsike harvadel hallvalgeil juustel, heatahtlik-õnnistav jõulunägu peas, halukorv käe otsas. Ja mis kõige hullem, mitte see praegune paavst, kunagine tubli hitlerjugend, vaid eelmine, see Joannes-poolakas teine. Nii ei ole küll viisakas, et surnud inimesed peavad talvisel aal rasket, kuigi altruistlikku tööd tegema. Isegi mitte minu unenäos, mis läks edasi nii, et paavst jättis keebikese esikusse ja ma proovisin seda selga ja panin täislaksu saamiseks kohvikannusoojendaja pähe ja siis paavst tuli kohe köögist ilma puudeta ja ma jäin vahele ja paavst vaatas lolli näoga ja ütles, et lähimal paaril aastal saab olema väga palju hiiri ja rotte.
29. aprill 2008: Aapo ütleb (1:26): Nägin unes, et inimestelt võeti Klux-NA proov ja siis see näitas kohe ära, et kas on neeger või ei. Ma veel ei taht anda.
Andra ütleb (1:31): Kas neil proovi võtmise asemel nutikam otsa poleks olnud vaadata?
08. jaanuar 2008: Nägin unes, et Räpina muusikakoolis avati uus eriala ning hakati õpetama batoonikest. Jah, just sedasama kommi. Täpsemalt ei tea, unenägu ei pidanud vajalikuks anda. Igatahes oli nii, et läksid tundi, panid batoonikese suhu, hakkas magus ja... vat, ei teagi, kuidas edasi. Ja siis oli veel ka nii-öelda Jaan Krossi teemaline unenägu, nagu neid kirjarahval viimasel ajal ikka juhtub: pidin minema Aafrikasse esinema ning kutsusin Veiko Märkat kaasa. Veiko ütles, et ta ei saa tulla, sest tal pole ühtegi aafrikakeelset luuletust. Mina soovitasin tal ikkagi tulla ning esitada igihaljast ning rahvuse ja keelepiire ületavat Jaan Krossi loomingut, täpsemalt karjuda neegritele „ää-ää-ää!“, sest Jaan Kross kasutas oma romaanides ja luuletustes väga tihti ka ä-tähte.
19. august 2007: Nägin unes sellist lauset: ümbrikust pudenes lauale helikindel kuuliauk...
