Ussisaar

Ussisaar

Dmitri Bõkov, tõlkinud Aapo Ilves
(Tõlgitud Martin Šmutovi palvel. Tõlge on autoriseerimata ja ilma loata, sest D. Bõkoviga ei saadud ühendust)

Pool vaid sajast ja natuke peale
mahuks rahvast ja rohkem ei saa
Ussisaarele. Öeldakse, teame
rohkem kivike tema, kui maa,

kuhu randusin. Pole seal teha
mitte midagi. Emake riik
ütles: temaga seotud me keha,
ära minna ei tohi sa siit!

Kas on elu sel madude saarel?
Pole armu me vahel, vaid vaev.
Võtsin hoogu, et süljata kaares,
aga siis ujus pildile laev.

Pole palveid mul, pole ka needmist,
pole armastust, midagi ei.
Kui granaadina plahvataks, see vist
ainult natuke liigutaks neid.

Ainult laga, ei vähimat ilu,
paras põrgusse saata, kui pakk.
Ma ju vaatan ja näen ja ma tean ju,
Ussisaarel on rõve bardakk.

Ainult madudel teha siin veidi,
selga sügada, sisiseda.
Mingi laev üksi sügeleb reidil.
Pole mõtet, ehk teab ise ka.

On tööraamatus kirjas mul nõnda
piirivalvur sa oled ja nii
ainult makstud saab riigile võlg ja
tohid elada siis edasi.

Mõtlen, jah, oli õigus poeedil,
enda valida viimane lask.
Ütlen prantuse keeles vaid "merd!", vist
see on peenem, kui kodune "pask!"

"Käige persse!", ei ole ma leebe.
Näen, on kahur ja nekrut, kes laeb.
Lausun, mürsud kui lendavad teele:
"Mine munni, sa Venemaa laev!"