ilves@metsas.ee: 11.2006

värisege, kriimsilmad

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5273

rahvusloom ilmutab...

...ennast eeldatavalt laupäeval, mis on 2. detsember. ja seda lutsu teatrimajas. mikrofoni ette asumine kell 19:30. hilinejatele lärm.

leidsin nüüd põhjuse kelkimiseks. aruanne nr ?

nende mitmikpiltidega, mis hetkel võru linnagaleriid õilistavad, on selline huvitav lugu, et hetkel on suurelt väljaprinditud näitusepilte 14, ja ainult ühte neist pole seni üheski väljaandes reprodutseeritud. suur osa oli äsja fotoajakirjas cheese, lisaks on võtetega seeriast ennast kaunistanud ka ekspress, postimees, keskus ja epifanio. protsent on seega ülisuur ning autor väärib harrast austust, kummardamist, mitmesuguseid preemiaid ning ime(tle)mist. samas jätan enda teada, milline elik kelle(de)ga pilt hetkel vaeslapse osas oskarile pretendeerib. see, mis siin kõrval, igatahes mitte. sellel on karakatš, kaamera ning annegreted. algmaterjal sai pildistatud otteni veskisilla lähistel - seal, kus viimse reliikvia filmis hobune vette kukkus. ja see oli nüüd oluliselt õigem jutt sellest jutust, mis viiepääle-raamatu eessõnas libahundi filmist sogab, aga millele keegi veel pihta pole saanud.

kas oleks...

...ilmas inimest meiliaadressiga, kes poleks vastutav väsimatule vabadusesambale ERWIN PARIle tibladest okupantide poolt tekitatud ränkade kannatuste eest?
ilmselt mitte.
nüüd vaatame, kas filtrid aitavad.

raadiost kõlas kurjam. positiivne.
puss on vist nahhui tõmmanud? pohhui. õigemini diepohhui. põlva diskurss hakkab oma paroodiale kannale ronima. die, pohhh!
ruubenil ja nelel on kõht täis.

kiirusetest

intel inside

seda logo saab nüüd siis paigutada mitmesugustel puhkudel ja -kohtadele ja esemetele.
ole julge, ära häbene!
just sinu selg võib olla prügine!

eino heller

ilves näitab

Ilves näitab ja jälle suisa mitut korraga!
Näitus avatakse 22. novembril kell 18.00 Võru Linnagalerii I korrusel ja toimib 8. detsembrini.
Aapo Ilvese (foto)näitusel ”Mitmekesi” kohtab graafilise ajamasina manipuleerismisvälja sattunud mehi ja naisi ning nende sünergiaid iseenese ning ümbritsenud ruumiga. Kohati läheneb protsess loodusfotograafiale (tabatud on näiteks Peetrid Lauritsad Kütiorgudest, Mattid Miliused õlleallikal jpm), teisalt saab aduda logistilist geniaalsust (10 Liisut korraga puu otsa organiseerida...), aktivaateid, võtteid võtetes ja palju muud. Valdavaks jäävad rahulikud ning kolmainsustena kohati sakraalseltki mõjuvad teosed; mitte pelgad tehnikatrikid, vaid pigem klassikalisele fotograafiale omased seepiatoonides kompositsioonid.

http://www.vorukannel.ee/index.php?Menu=27&ID=48

auvääritu teine koht

põdrad on teadupärast ilgelt nõmedad ja käivad ainult tallinnas joomas ja kadaka turul odavat makkarat ostmas. eelkõige teevad seda heikki salo, juice leskinen, eppu normaali, 22 pistepirkko, waltari (bänd, mitte kirjanik), gösta sunqvist (tema küll puhkab juba rahus), andy mckoy, j karjalainen, wimme saari, jysky ihalainen jt. villu tamme on õnneks meie oma (tahtsin kirjutada meie mees, aga see kuradi riisalu...).
nüüd siis on eneseirooniline ja sotsiaalkriitiline diskurss ka koorilaulduna üle lahe esimeseks vormistatud. iseenesest muusikaliselt mitte just eriline hümnus, aga aduge ise.
"aitäh" arstionule, kes lingi saatis.
õnneks jääb meile ikkagi orelipoiss...

näärmeteadus ja muud genotosoidid

juhtus nii, et doktor zver - selles bloogis tuntud rahvusloomana - on oma võrrata ja üürata teadmused inimpaljunemise keerd- ning sirgkäikudest veebi paisanud hoopis teisel aadressil. kõrvalkommidest koorub välja kaval metatekst peenise šokolaadiga võidmise kasulikkusest.

samal ajal on afanasjev blogosfääri paisanud peaaegu kivisildniku mõõtu ülistuskampaania oma raamatule kastraat ontariost.

*

johtuvalt sellest, et pahandusminister soerd ehk valdo sain naki listis sõna suust, olen ma viitsimas nentida, et kui ma peale keskkooli paar aastat ühe lõuna-eesti väikelinna restoranis orkestrandina (loe: bassimehena) töötasin, oli meil personalis – arvesse läksid kõik kokad, administraatorid jne - parimail hetkil kolm kuni neli pederasti. üks neist oli eriti passiivne mees - me ei saanudki isikule täpselt jälile - pidevalt vedeles ja ummistas personali peldiku potis sämmi jala jämedune sitajunn. ja see vend, kes all ukse peal oli, sellele meeldis kõik elav, st ta ei teinud soost numbrit. tegime ikka enne kojuminekuid panuseid, et kes seekord tagumikule patsutatud saab. see, kes patsu kirja sai, oli tegija. mina võitjate põlvkonda ei kuulunud, olin pidevalt teine või kolmas. jagasin neid kohti meie naissolistiga. juhtis kidramees, aga tema oli ka kõige ilusam.