Kas riik peaks maksma?

Päevaleht küsis ja mina vastasin, aga kuna ahvid avaldasid ainult pool vastust, siis:

Kas riik peaks maksma Elina Nechayeva kleidi eest?

Aapo Ilves – Ei!

Ei, ei, kindlasti mitte Eesti riik! Meie saja-aastane nooruslik raugake on püha ning tänamatute alamate alatu surve riigikaukale niigi talumatult suur, ei suvatse me aktsiisikassassa kaudugi oma piskukest panust täita, upsakalt ja tänamatult vahivad meie vilavad silmad aina Läti poole. Raha voolab lõunasse ja pole Portugal see koht, ei ole. Lisaks meenutagem, et juubelipidustused, kus me kõik kõhud täis õigisime, toimusid alles äsja ega olnud teps mitte odavad. Kriisiolukorras, kus Eesti riik ei jaksa enam oma puuetega lastele mähkmeidki osta või sünnitusmaju pidada, ei ole mõeldavgi tuleviku ja progressi arvelt mingi laululinnukese kombineed kinni maksta! Ei! Vaene riik hoolib kõigist oma kodanikest võrdselt ja ühe lõõritaja pesu ei tohi tulla põhimõtteid lõhkuma! Ometigi oleks piinlik Elina Eurovisioonilavale päris paljalt või vanades dressides lasta, ja laulu ajaks tulesid ära kustutada ei luba euro- ja ohutusnõuded, mistap pakun lahenduse, et see raha tuleb siiski leida ja võtta mitte riigi, vaid kodanike taskust. Selleks on mehhanismid ja excelitabelid olemas! Kodanike vereringeisse on ühendatud mitmed pettusega endi küljes riigi nime kandvad äriühingud, laseme endil nende kaudu pisut aadrit lasta, me oleme sellega nagunii harjunud ega pane seda väikest sutsu tähelegi. Riik võib-olla ei teagi, kuidas näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus ööd ja päevad õpetajate palkade eest võitleb. Väike nihutamine excelis, vagunitäis kuivatatud lendoravaid, kerge lageraie metsakalmistul ja Kadrioru pargis annaks Elinale mitte ainult kleidi, vaid ka vöö. Teine võimalus on lekitada Eesti Energia nimelisele kooperatiivile, et Portugali rambivalguses kasvab tüdrukute põllede alla põlevkivi, võimsam, kui Utah' niiöelda kullaväljade oma, ja te näete, kuidas teie võrgutasu teeb positiivse hüppe ning kogu Lissabon saab undrukuga kaetud.