suur pidu

rahvuslooma bloog sai kolme aastaSEKS, lubage endile midagi hinnalist.

lihtsa elu käsud

sina
pead pangale
võlgu olema

sinul ei tohi olla
teist võimalust
pangale võlgu olemise kõrval

sina tohid himustada
oma ligimese pangavõlga

oma ligimese naise
ja kariloomade
pangavõlga

sina tohid
panga nime
suhu võtta

lisaks pead sina
kasutama säästupirne

prügi sorteerima
ja kella keerama

ning hääletama valimistel
vuntsidega mehe
partei poolt

ajuvabadusrist on valmis

jätakski selle idiootsuse niimoodi, kile sisse ja rippuma.

kuidas võrrelda võrreldamatut?

tänan küsimast, hästi! seto keeli saa kõkkõ tetä.

erakordne info

lugesin raamatut

svasticum

veel svastikaid, nagu kommentaariumis lubatud. "sakraal", 1998, tempera, akrüül, vineer, 26 X 37 cm. seeriast "svasticum etc", samast, kust ka pildid "triibuline" ja "värav". seeriat on näidatud eesti rahva muuseumis, pärnu mudravilas, obinitsas ja kunagises galeriis "illegaard", võib-olla kusagil veel. üks pilt sarjast asub tartu kunstimuuseumis. maalidele eelnes vabagraafikasari "teraafimid", mis käis ära ka saksamaal ja soomes. märkide-haakristidega tegelemine tõukus külaskäigust tõnis vindi juurde ning liivi vööde ja setu mustrite piidlemisest, konkreetse maali puhul on inspireerutud ka ortodoksi kirikuist, araabia aknavõredest jne.

majanduspidurluse anatoomia

ma olen siin blogis juba korduvalt nentinud, et kurnajate partei põhimõtted väikeettevõtluse ja kultuuri väljasuretamisel ongi meid urru äärele viinud ning erinevalt presidendist tahaks ma siiski nimesid. esimene vant, kes putsüdamlikult üles tunnistab, et tema ongi üks neist persevestidest, kelle süül meil halb on, võiks suisa armu saada. majandusdoktor afanasjev brüsselist kordab josh silverman'ile toetudes mõned asjad taaskord üle.

meeldetuletavalt:
kultuuripidurluse anatoomia
eesti poliitika - võtame nendelt, kellel ei ole

detailsem aruanne väikeettevõtluse kottimisest ja võimalikest väljapääsudest on loetav tänasest lõunalehest (võrgus täisteksti pole kahjuks)

trash-filmide kino

värav

...aastast 1998. tempera, akrüül, vineer, 26 X 37 cm.

Emakeelekirjanik, koolilebra, kaduvad sõnad jms

Doris ütleb: Kui kaob keel, kaovad mitte üksnes sõnad, vaid üks maailm, üks tõeluse nägemise ja kirjeldamise vii.

Õpetaja teab, et kõigepealt kaovad sõnad elik nendest arusaamise võime...

Tuntud kroonulibedik ja eesti keele "simm" seevastu sedastab oma järjekordses lorijutus, et ilukirjanduse lugemine välistab elik eemaldab tarbe- ja juriidiliste tekstide mõistmise võime. Mine taevas appi... (olgu siinkohal vähemalt sulgudes nenditud, et Urmas Sutrop ei peaks töötama Eesti Keele Instituudi direktorina. Aga noh, Laine Jänes näiteks on kultuuriminister...)

Käisin täna koolis emakeelekirjanikku tegemas, lasin lastel võistelda ja pureleda raamatute nimel, mida nende emad ei tahaks, et nad loeks. Andsin ka sellise ülesande - pakkuda sünonüüme sõnale püksid. Sain tervelt ühe vastuse, õnneks oli see nii pika vindiga, et läks arvesse - jänesemüts :-D auhind sai üle antud.
Konkurss jätkub, kommentaarium on avatud.

Koolihõng aga koosneb endiselt söökla-aurudest, puhastusvahendite vinest, kempsulebrast ja võimlahigist. Ei ole nostalgiline.

nõmme linn iseseisvaks!

laupäeval kuulutab ilves nõmme linna iseseisvaks. loodetavalt pälvib aktsioon traditsioonile alludes julgeolekuorganite huvi ja paljude teiste huvi samuti. 40 aastat tagasi nii juba juhtus. täpsemalt loe näiteks radikaal afanasjevi blogipostitusest esinen radikaalide pesas ja veel täpsemalt ning elitaarsusele vastandumist rõhutavalt eesti päevalehest.

lekitan ka veidi eelinfot: toimetan praegu raamatut, milles ei ole vormilist liialdamist, keelelist ja filosoofilist kobavust ning kultuurilist ebamäärasust, see-eest aga ropendatakse mõnuga.

boonus: ester teab

vabadussamba kolletumine

kuidas kolletub vabadussammas? tänan küsimast, hästi. kahtlustan, et kolletumine on korrelatsioonis vabalt liikuvate opositsiooniliste kennelvormide hulgaga. see-eest ei esinenud koostöös tšehhi lumemöldritega vähimaidki tõrkeid. ah et miks nii väike? ega's minu vabadus nii surnud kah ei ole, kui aaviksoo oma. esimene foto tehtud 04. 03. vahetult pärast samba püstitamist, teine rahvusvahelisel naistepäeval. klikka pildil, et kolletumise fenomeni paremini näha.

triibuline jurn

...aastast 1998. tempera, akrüül, vineer, 26 X 37 cm.

ma ei väsi kordamast

Loodan, et ei lähe vastuollu refereerimise hea tavaga, aga Aidi Vallikut peab tsiteerima:

Selles mõttes on “Must pori” kahtlemata paljudele šokeeriv ja tõstab kindlasti massides levinud kultuurivaenulikkust, millega võib nagunii kokku puutuda iga kord, kui vaadata kultuuri ja raha erinevat laadi seostest kõnelevatele ajakirjandusartiklitele laekuvaid kommentaare. Küllap on nüüd veegi enam toidetud nende kultuurivõhikute veendumus, et muusikud, kirjanikud ja kunstnikud põhiliselt joovad, logelevad ja nõuavad endale korralike töötegijate raha, samal ajal paisates neile kultuuri sildi all näkku roppust ja ülbust - samas ei suuda nõnda arvajad näha selle kaootilise “kultuuriköögi” tegelikku ja olemuslikku tulemust, millel põhineb meie rahva identiteet, kultuur, olemasolu riigina.

Lisalugemine: kultuuripidurluse anatoomia koos viidetega

Kultuuripidurluse anatoomia, lahtiseletavalt

Kurnajate klikk ja partei koosneb valdavalt autistidest, kes näevad kõiges pelgalt numbreid ning kellel puudub eetika. Klikki satub mõnikord ka andetuid muusikuid või läbipõlenud poeete, aga vaimuhaiguse eest pole keegi kaitstud.

Kirjeldatud puude kaassümptomiteks-tüsistusteks on literofoobia, hirm valdab hälvikuid ka kohtumisel kujutava kunsti, stambistamata mõtleja, sõltumatu väikeettevõtja või naturaalmajanduslikult toimiva külakogukonnaga.

Armu ja toetust leiab sport, sest see on mõõdetav ja koosneb seega numbritest. Eetikapuue seisneb heas usus, et ideoloogia stiilis "ole mulle võlgu" toimibki nende kahe kalana, millega õnnistegijast hälvik jeesuse kombel terve ülejäänud inimkonna ära toidab.

Programmiline reaktsionism avaldub loojaviha õhutamises a'la kulka"skandaal", viimatiseks etteasteks oli kirjanikkonna ministeeriumidele saadetud palgaküsimusi-võimalusi ja sotsiaalgarantiisid uuriva kirja kiire ja kallutavate pealkirjadega esitamine meediale. Ilmutati pilt, et kirjanik ei taha tasu mitte töö eest, vaid niisama.

Reaktsioon on mõistetav ning keeb samas pajas koos emakeeletundide vähendamise programmiga. Ajakirjandus kasvatab pööblit, kirjandus mõtlejaid. Pööbel kirjaoskust ei vaja ega tarbi ning on seeläbi kurnajate klikile õhuna vajalik. mõtlev inimene oskaks ju lugeda ühte dokumenti, milles pole sõnagi orjamise ülimusest. heidan siia väikse lõigu:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Lisalugemist: Kirjandus ahju?
Veel lisalugemist: Elo viiding teab

ilvese kõne

ärge otsige süüdlasi! see, et eesti maaelu X vaala on: pole poodi, pole postkontorit, pole kooli, pole tööd, pole inimest, pole probleemi - see on kõik täiesti iseenesest juhtunud. olge solidaarsed nendega, kes on teile peale sundinud võlgu elamise orjuse. ärge otsige süüdlasi, kui emakeeletundide vabatahtlikuks kuulutamine teeb järgmise põlvkonna mõtlemisvõimega puhta töö. olge solidaarsed, ärge otsige süüdlasi. ma kordan: ärge otsige süüdlasi, muidu peatselt algab aega, mil populistid mitmel otsal suisa löövad lõkendama! ärge otsige mingeid vihjeid sellest tekstist, see oli lihtsalt ilvese kõne. täna, 04 märtsil 2009, ülemaailmsel purilahabajapäeval*, kapitalismiohvrite mälestussamba nurgalumekuuli paigaldamisel.

ja päeva lauluke:
vanaonu kartis mulda
ajas selle aina pealt...

______________________
* purilahabajapäev - liikuv püha. väga liikuv. kõige liikuvam püha üldse, kui mitte arvestada eksimaarjapäevi**
___________________________
** eksimaarjapäev - liikuv püha, mille tunned ära oma kunagiste seksuaalpartnerite rohkusest tänavapildis