vaatasin aastahiti gaalat ning trehvates huumorit, mille kõrval normani sitamäärimine oli vaimukas, töötasin koos ekspertgrupiga välja mõned memuaaripealkirjad:
robert kõrvits: "suguvõsa ainus lammas"
heidi purga: "kui mina alles
groupie olin..."
erinevalt rahvusringhäälingu poolt eetrisse paisatud maotustest pole eeltoodud pealkirjades midagi isiklikuks minevat ega sellist, millele endid kotituna tundvad ei saaks meediumit arvestades kohest vastulauset öelda, sest need pealkirjad on universaalsed. blogilugeja, kelle elulooraamatu kaas ei sobiks ühte neist kahest lõugahusest* kandma, visaku esimesena kommentaar.
ps: ma ei räägi muusikast või saatest üldiselt, vaid ühest konkreetsest intsidendist laval. ükski "huumori" märklauaks juhtunuist ei ole minu sõber, tuttav, armuke ega sugulane. lihtsalt ühekordseid isikupõhiseid siseringi-suitsuruumi-nalju ei ole ilus ega mõtet suurele ekraanile vedada.
ps2: kes aastahiti saadet ei vaadanud, ei saa eelöeldust midagi aru.
____
* - lõugahus: slõugan, hüüdlause või pealkiri - võro keelesSildid: alzhaimer, farmiingel gabriel, halastusseks, päris hilton