majandusteadlane afanasjev brüsselist alustas
diskussiooni sotsiaalmaksustamise teemadel. lisan üht-teist omalt poolt.
eesti maksumajandus on ehitatud "heale mõttele" võtta nendelt, kellel ei ole. näiteks FIE'de sotsiaalmaks on seotud müstilis-teoreetilise alampalgaga ning ei huvitu absoluutselt sellest, kas ettevõtjal üleüldse tööd-turgu on. lisaks on minu arust kummaline komme võtta ise enesele töö andjalt maksu "lambist" ja ette. hetkel on siis seis selline, et pelgalt sotsmaksu tasumiseks peaksin ma igal kuul üllitama üleriigilises perioodikas vähemalt lehekülje (ajalehekülje, 4-5 veergu) pikkuse artikli või essee. sellise tihedusega suurtellimuste laekumine olukorras, mil väga paljudes toimetustes on "tänu" majandusjamale väljaspoolt lugude tellimine praktiliselt peatatud, on vägagi küsitav ning kui see ka korda läheks, teeksin ma sisuliselt ilma rahata tööd. ümbrikupalgale ma ennast samuti võtta ei saa, rääkimata lootmisest koondamishüvitisele või kasvõi puhkuserahadele. sellise "nutika" maksupoliitika tõttu jääb riik väga paljudest ettevõtjatest ja nende rahast hoopis ilma.
uskuge, mulle meeldib makse maksta ja ma pean maksude maksmist väga õigeks tegevuseks. aga mille kuradi pärast peab sõltumatust üksikisikust ettevõtja ning antud juhul koguni hoopis vabakutseline loovisik olema kõige ebaõiglasemalt ekspluateeritud olukorras?
kui ma poleks kirjanik ja tahaksin sõltumatu ettevõtjana jätkata, võiksin käituda nii:
sogaksin endale mingi ebamäärase tegevusala ning soetaksin põhivara nagu hull. põhivara "ostaksin" inimestelt, kelle nimed leian surmakuulutustest. kui kogemata poest ostaks, siis müüks põhivara hiljem mustalt turul maha ning nendiks, et see amortiseerus, vananes moraalselt ning varastati ära. seejärel maksaks ära avansilise sotsmaksu ning jääksin kohe haigeks, võtaksin "sinise lehe" ning põeksin otsata kaua. tervenedes moodustaksin üheinimese osaühingu ja töötaksin ainult ümbrikupalga või sularaha eest. see tee eeldaks üsna suurt raamatupidamisvõimet, sest minu dokumenteeritud sissetulek elik ametlik palk ei tohiks ületada 0 krooni. ilmselt regaksin viimaks ennast taksojuhiks ja õngitseks õhtul statoili prügikastist tšekke. tulusid ei deklareeriks, elaksin mõnusalt.
Sildid: eesti vabaks, farmiingel gabriel, nutt ja hala, rahareform