Metsast leitud perse

Metsast leitud perse

Kurb ja trööstitu oli vaespoissmeeslapse elu, sest oli ta ju juba päris suur poiss, kolmekümne aastane, aga noorem kasuvend kiusas teda aina ning kuri kasuema käskis igal õhtul prügiämbri välja viia ning salaja naabri konteinerisse tühjaks kallata. Nukrad olid need tunnid, mil vaespoissmeeslaps pidi heki varjus passima, et naabri koer magama läheks, ei julgenud ta varem hiilida prügiämbriga üle hoolitsetud mutuplatsi. Kurb ja trööstitu!

Läinud siis vaespoissmeeslaps ühel hilisel pärastlõunal, mil päike juba varjusid pikemaks venitama hakkas, sügavasse metsapadrikusse hämarale välukesele kurvastama, kui ühtäkki laanepõndakul midagi ümarat silma hakanud. Kasvanud seal pohlavarte vahel mättast pesuehtne pepu välja! Vaespoissmeeslaps vaadanud peput, pidanud aru, visanud siis selle kõrvale külili ja pannud põse vastu kannikat. Pepu olnud mõnus, prink ja soe. Vaespoissmeeslaps teinud suurest heldimusest tagumikule pai. Mättast vupsanud välja imekaunis tütarlaps ja hakanud vaespoissmeeslast innukalt paitama ja kallistama. Ilmnes, et neiu on ka meeldiv vestluskaaslane, armastab koeri ja hobuseid, reisida ning on osav näputöös. Juba järgmisel päeval noored abiellusid ning kolisid välismaale elama. Nad olid väga õnnelikud.

See ei andnud õelale kasuemale ja kiuslikule kasuvennale rahu. Küll pommitasid nad meie kangelast e-kirjade ning telefonikõnedega, kuni viimaks saladuse välja pressisid. Kihku-kähku lippas kuri kasuvend metsapadrikusse, ja ennäe - olnudki laanepõndakule uus pepu kasvanud! Kasuvend andnud kannikatele pikemalt mõtlemata jalaga. Mättast karanud välja poiss nagu ponks, sõitnud kiusukotile otseti molli, võtnud ära tema rahakoti ja mobiiltelefoni ning pannud putku.

Vaat siis, mis võib juhtuda!

Nüri nuga

nagu käitub suure puuga
nüri taskunuga
käitub rumal mees kes elab
lolli tüdrukuga

aastateks ja kuudeks saavad
minutid ja päevad
ilusat ei sünni miskit
ainult armid jäävad

Raamat kasvõi Antarktikasse ilma saatekuludeta

Nii, väikesed Mikud-Mannid! 21. 09. 2010 nentisin ma Postimehes nõnda:

Teisel pool raudse eesriide varisemisjoont töötab või õpib väga palju erksaid ja kirjaoskajaid eestlasi. Nad tarbiks maakeelset kirjandust hää meelega, nad tunnevad sellest suisa puudust. Paraku ei sobi suur raamatukogu ränduri või pagulase elustiiliga teps mitte kokku. Praegu on need inimesed eestikeelse kirjandusturu jaoks kadunud hinged. Minu viimatise raamatu ja nende vahele jäävad pagasipiirangud, postikulud ja kolimisraskused. Paljud neist on e-vestluses või kodumaal käies kurtnud, et nad loeksid väga hea meelega uuemat eestikeelset ilukirjandust, aga ei saa endale köidete mandrite vahel liigutamist lubada. Kui saaks teose elektrooniliselt arvutisse või telefoni laadida, küll siis...

Nüüd aga, kallid kultuurisaadikud, oskus- ja mustatöölised, pagulased ja kõik teised, kellel riiulis ruumi pole, on viimane tõke kadunud!
Sa ei ole ju Tättest ja Matverest viletsam eestlane - nendel on see raamat ümbermaailmareisil tahvelarvuti mälus kaasas!
Suure tõenäosusega on tegemist esimese eestikeelse ePub-vormis luulekoguga üldse.

Tõmba hea raamat lugerisse, arvutisse või nutitelefoni ja tunne rõõmu!

Seto Peko, superstaar!

Seto Peko, superstaar! Tartu Ülikooli aulas ja Postimehes

armastus, kurjam, tuleb!

Kinnisvarakrahh

Kolbalt pudeneb küprok,
kõrvus vilistab tuul,
lõug laseb läbi ja silmist
jõllitab somnambuul.

Esikutrepil on tripper,
tagauks paugub ja oh,
kui sellest siseneb maakler,
kahetseb, raibe, dai bohh!

Miki-Hiire jalgadega mees käib rahvustelevisioonis emomas

ei mingit jõululuulet!

kallis palun teeme nii et
siis kui langeb pomm
oled kõrtsis sina kuna
sul on purujomm
tuigud lõbusalt ja laulad
tuira ruira raa
mööda kukub pomm ja pihta
sulle ta ei saa

kallis palun teeme nii et
siis kui lendab kuul
oled sina kinos kus
ekraanil "somnanbuul"
vaatad kuidas näitleb kaunis
katariina lauk
lendab mööda kuul ja on
ekraanis väike auk

kallis palun teeme nii et
kui on põllul miin
viibid komandeeringus
ja sestap pole siin
miini peale hüppab hoopis
väljasurev konn
sureb kohe välja sellest
veidi kahju on

kallis palun teeme nii et
lõhkeb kui granaat
oled sellest eemal täpselt
parasjagu maad
kus sul huvi pakub saksa
ajaleht der bild
ja ei lenda sellest läbi
mitte ükski kild

Linnar ja Mihkel

Lihtsalt kirjutus selline asi hommikul enne ärkamist. Ehk on mingi kunstmuinasjuttude seeria tulekul?

Linnar ja Mihkel

Kord tekkis Linnar Priimäel tuju Mihkel Rauale ära teha.
"Küll sa siis näed, mis tähendab musta pori näkku saada!" mõtles Linnar kahjurõõmsalt, saduldas bussijuhi ning kihutas tuhatnelja loodusesse. Metsaserval võttis ta pagasiruumist valge lehvikesega kaunistatud vitskorvi ning sukeldus tihnikusse.
Pärast kahetunnist müttamist oli Linnarile asi selge - Mihkel Raud on temast igale poole ette jõudnud. Isuäratavate seente asemel valendasid samblas pelgalt äsjalõigatud varretäpid või vedelesid Raua poolt ära põlatud ussipurused tatikad. Mihkel polnud halastanud mitte ühelegi metsaseenele!
Kui Linnar lõpuks lagedale välule jõudis, oli tema meel juba päris mõru. Siinsamas lebaski jälle ära visatuna üks peaaegu pudiks ussitanud puravik - no mis elu see on?! Linnar ohkas, kuid märkas siis aasal rohu sees paistmas tillukest seent, mille 5–25 millimeetrit laial väljaulatuva tipuga koonilisel kübaral oli sooniline ja sissepoole pööratud alaserv. Ja selle kõrval paistis teine samasugune! Ja kolmas! Neljas! Terve kobar!
"Hahaa, Mihkel, Psilocybe semilanceata on sinu jaoks tundmatu maa!" rõõmustas Linnar.

Õhtul kõndis Mihkel Raud mõttessevajununa mööda Tatari tänavat, kui märkas Woodstoki baari ees Linnar Priimäge seismas ning omaette muhelemas.
"Tere Linnar!" lausus Mihkel. "Miks sul korv peas on?"
"Vunn-vunn-vunn!" vastas Linnar. "Vunn-vunn-vunn, Mihkel!"