Potist leitud perse

Et kõik ausalt äa rääkida, võib alustada sellest, et Merca, kes on Jääger, tuli hariduslikel põhjustel minu poole elama natukeseks ajaks jälle ja võttis kaasa lambaperse. Terve paganama vaagnaluu koos saba ja tagumikuga, ja minu ülesandeks jäi see konsumeeritavaks prepareerida. Hääkene küll. Panin perse potti, kallasin talle seltsi ühe mittejoodava ebaküdooniasiidri ja ühe jubeda hõõgveini, mõlemad (kingitud) jälkused olid keldris just sellisteks ootamatusteks ladustet, igaks juhuks pigistasin ühe sidruni ka tühjaks, las see perse siis teinekord teab. Rochester Ginger'it lisasin ka suurema sortsu. Mingit rasva ja kelmeid vms ei hakanud eemaldama ja vaagnaluu tükeldamine või lihastest puhastamine polnud ka viitsimisplaanigi väärt, las perse on perse. Kuiva adžikat ja purustatud küüslauguvõrseid lõin ka peoga hulka ja leeskputke, ja siis lasin persel öökese vedeleda niimoodi. Vahepääl keerasin teda marinaadi sees, sest nagunii ma öösel teen tööd ja ei maga, asi mul siis veidi perset keerutada. Uuel päeval pidasin enese ja lambatarga sõbra Afanasjeviga aru ja panin siis selle poti koos persega lihtsalt pliidile ja nii ta seal pliidil siis oli ligi neli tundi rahulikult, vahepääl sai lammas ikka soola ka tagumikku. Lõpu eel kallasin veidi Irish Cream'i peale, et hapet mahendada, ja mõned küüned küüslauku purustasin samuti värskuseks. Täpselt õigel hetkel lagunes perse konkreetselt ära sinna potti ja tulemus oli äärmiselt suhupandav, vürtsikasmagushapu ja käeslagunev ning suussulav ja samal ajal ikka lammas, mis lammas. Nokkisime seda õndsust niisama ja saba sõi Merca ära ja tegi aga „Mmm!“ ja „Mmmmm!“ ja ülejäänud perse ja sahvti segasime riisiga ja tegime liigsöömise pattu. Maru hää!

Loojangule vastu kappab (käisin poes)

Püreesupp

Nii. Kõigepealt oli vanainim... khm, Emailves endale kanakoibi keetnud ja puljong oli seega olemas. Riivisin paar kartulit ja porgandit puljongisse keema ja viskasin ühe piprakauna kah. 15 minuti pärast riivisin ka terve kangi suitsujuustu ja kui see oli sulanud ning porgand-kartul pehme, lisasin purgitäie Venemaalt toodud kanamaksa, lasin korraks veel keema ja keerasin seejärel kogu plöga mikseriga sodiks. Valmis. Maitses hea kuumana ja röstsaiaga ning külmana kõlbas saialegi määrida. Oleks viinapitsidesse valanud, külmkapis hoidnud veidi ja paar kribalat vinnutatud liha sisse lõikunud maniküürikääridega, oleks võinud kodus Ilvese vastuvõttu mängida.

tuunitud kapsas & pelmeeniplönnid

täna toitusin ma lihtsalt - tuunisin salvesti mulgikapsast ja tegin pelmeeniplönne juustuga.
pelmeeniplönne saab teha siis, kui osta ükspäev pelmeene ja neid kohe mitte ära keeta või praadida, vaid unustada külmikusse tavalisele riiulile. järgmisel päeval saab siis käituda nii: võtad suurema praetaldriku, teed külma veega märjaks - lased lihtsalt kraani alt läbi - ja paned sulanud pelmeenikäki taldrikule, vajutad laiaks, raputad sinna näiteks lihamaitseainet vms ja riivid veidi juustu. keerad käki kokku ning sõkud noaga või mätsid märgade kätega läbi. kordad juustu-maitseaine ringi, mätsid-sõtkud. teed parajad kotletilaadsed plönnid, pakitäie pelmeenide kohta 4 - 6, paned küpsetuspaberile ja ahju, enne võid natuke võid kah peale määrida. ära liiga krõbedaks kõrveta.
salvesti mulgikapsa tuunimine käis samuti väga lihtsalt - lisasin kuumutamise ajal ainult sidrunipipart ja pitsaürte.
pärast sõin plönne kapsa ja leivaga. meeldis!

veel postitusi teemas "köök"

igapäevane menüü

eile: seaselg - sidrunimahla, sojakastme ja sinepiga masseeritud, küüslauguga pikitud, ürdilikööri ja õllega üle valatud, keeksivormis fooliumi all pehmeks ja ilma fooliumita krõbedaks küpsetet. lisandiks kartulipuder, mis tambitud kuuma piima, või ja riivitud suitsujuustuga - kõhus terendas nobeli preemia!

täna: nahaga forellifilee, terve kalakülg - sidrunimahlaga piserdatud, sool ja sidrunipipar peale siputatud, paksult purustatud küüslaugu ja sulatatud juustuga kokku määritud, tihkelt kahekordsesse fooliumisse keeratud ning rahulikult 40 minutiks ahju unustatud. juurde salat õhukeselt viilutatud kurgist ning punasest sibulast, segatuna sidrunimahla ning paar aastat sinepiseemnete, küüslaugu, tüümiani, pune ja tšilli peal seisnud oliiviõliga - õnnest puudus ainult null! eriline boonus - kui kala söödud, imada alles jäänud kastmevedelik värskesse sepikusse ning nämm-nämm, mmmm...!

kuidas toitud sina?

nii, pole eriti millestki rääkida, jah?

toiduretseptid on südamele head

toiduretseptid on südamele head, sest toiduretsepte on mõnus lugeda ja seetõttu ongi toiduretseptid tänase postituse teemaks. lihtne!

esimene toiduretsept on selline: sibula hakid ära, üsna väikesteks osisteks, paned ehtsa võiga hauduma. ehtsa või all mõtlen seda kallist ja vähesaadavat piimarasva baasil tehtut, mis külmast võetuna on nagu tellis ning toasoojas kipub pakist välja sulama. samal ajal puhastagu keegi kukeseeni, mis metsast ära toodud. kodumaise küüslaugu puhastad ära ning pressid pannilabidaga lõikelaual laiaks. krhõmpsl - umbes selline hääl peab kostma. tudish ei kosta ega piip. kollase paprika hakid kah umbes sentimeetristeks tükkideks - sul ju on köögis joonlaud? nüüd peekoniribad - ja ära osta poest seda nitritiga roosaks värvitud ja glutamaati täis süstitud kiletatud jama, see ei ole suitsuliha, vaid söögikõlbmatu keedetud junn elik loomapilastamine. õige sink pärineb tundmatult väiketootjalt, müübub lahtiselt lihaletis ja näeb normaalselt kole välja, siuke tahmane ja hallikas, ning ta LÕHNAB nagu suitsuliha, st suitsusauna järele. peekoniribad lähevad siis sibulale seltsi, tiba aja pärast hakitud seened ja peatselt ka paprika ja küüslauk. sidruni lõikad pooleks, nopid seemned välja ja pigistad poole sidruni mahla kah asjale otsa. kogus meresoola. pipar, must või valge, kui valget, siis pane veidi vähem. las podiseb, ja kaane all - seentest-paprikast tulevat vedelikku ei pea välja aurutama, las ta elab. nüüd riivid pool kangi suitsujuustu ja keerad sodile selga. aeglane tuli elik madal kuumus on nüüd abiks, ajati segad. no ja siis on valmis ning algab liigsöömise mõnus kollane patt, mmm... ja ei saagi hästi aru, kas see jumalik toit on supp või hautis, valik on sinu.

teine toiduretsept on selline: 4 keedetud muna kahvliga pudiks, 100 grammi vürtsikilu fileed terava noaga (sul ei ole teravat nuga? luuser!) hästi peeneks - ja seljauimed võid ära napsata enne. küüs eesti küüslauku läbi pressi. ehtsa võiga - nii umbes 80 - 100 g - kokku segada ja siis muidugist leib alla. leivaga on nii, et loe pakendilt, kas on ikka juuretisega tehtud või pärmitatud jama. ise tead, kas musta- või peenleivaga, igaste puuvilja-rosina eputistega võid minna ma ei ütle, kuhu, igatahes mitte imetabase kilumunavõide lähistelegi. kilud on seda paremad, mida vürtsisemad nad on ja soovitatavalt ning viitsimisel osta ikka selliseid, mis on karbis löga sees ja mida pead ise puhastama, need on kõige vängemad ja siis võid ehk isegi 5 muna võtta ja võid ikka 100g. eestlane ju veel oskab konservikarpi avada küll. sellega on veel selline boonus, et kilulõhn tuleb sõrmedelt mitte just väga varmasti maha ja see peletab igased tropid ja idikad eemale päris edukalt ja siis saadki omaette nosida head kraami ja õlut juua. ja selle poole sidrunist, mis eelmisest toiduretseptist üle jäi, võid õlle sisse pigistada või viilutada, maitseb hea, lisab b grupi vitamiinidele c-grupi omi ja sidrun ei lähe äraunustamise tõttu kapis koledaks ja pussatama.
nüüd on tänased lihtsad toiduretseptid antud-loetud. kui lisa tahad, siis vaata siia. hea isu!

ps: selle postituse kulinaariavaba ning "alatu" tagamõtteke on proovida seda nippi ja natuke ka seda nippi ja vaadata, mida google analytics asjast arvab

Täna toitume meeldivalt

Pool suitsulatikat, soovitavalt värsket. Luud noki välja, kui sa just idioot ei ole. Latikas võiks olla siuke kilone või natuke peale, seda püügikaalu mõttes - me siin järve ääres räägime püügikaalust ja saame poes-turul ja suitutatul kah silma järgi aru. Latikast poole teed pisikesteks tükkideks ja heidad kaussi, munad samal ajal keevad. Kana munad, näiteks 3. Võivad vutimunad kah olla, aga siis muidugi rohkem. Riivid umbes 100 grammi juustu samuti kaussi ja paar mitte eriti suurt värskehapukurki riivid kah. Munadega on nii, et paned külma veega keema ja kui mullitama hakkab, keerad kuumuse madalamaks ja lased rahulikult 8 minti, siis ehmatad ja jahutad külma veega ning hakid taldrikul kahvliga pudiks (enne koori ära - no kurat, ise võiks kah selle peale tulla, jopski!). Kaussi. Küüs või paar küüslauku läbi pressi. Kaussi. Värskest sidrunist pressid natuke mahla kõigele peale. Pipar! Segad hea majoneesiga segi kogu selle nämma, lased veidike jahedas seista ja siis edasi läheb nii, et sööd lusikaga lihtsalt või määrid paksult värske saia pääle või hoopis määrid lavaši kokku ja krutid rulli ja lased toidukile sees külmkapis harjuda ja siis lõigud juppideks ja muudkui ajad suhu. Mingit Cran Castillot Borzommiga pooleks jood juurde ja kuulad mõnest aparaadist head muusikat. Kallim võiks kah kõrval olla ja osa saada.
Nii lihtne ongi!

ilvese lihapallid

tänane saak oli siis selline - võrdses koguses moslemisolvu, st seahakkliha ning hindusolvu ehk veisehakkliha. koorikuta ning pudistet saia, puljongis leotatut. mittekuubiku-omas, mul oli, aga võib ka piimas või koores või vees leotada. saia kogus muidugist tundejärgne, liha tuli kokku pea kilo. kuna ma ei viitsinud kapist hakklihamasinat võtta, siis hakkisin noaga ja mitte väga pudiks veel paprikat, küüslauku ja seeni ja musti oliive, neid, mida kapis oli sellest korrast, kui ma pitsat tegin ja mis oli üsna ammu, niiet oliividel vedas, et nad hapuks polnud läinud. sibulat ei viitsinud mäletada osta ja pohhui kah, kuigi küpsetuspaberi järele läksin poole kodutee pealt küll uuesti. parajasse kaussi lõin 2 muna ja sõkkusin eelmainitud sodiga kokku, ahi soenes. soola ja pipart panin kah ja eriti ei koonerdanud, nojah, küüslauku läks samuti terve... mis asi? mugul? pea? noh, saate aru küll. kui tainas oli korralikult massaaži saanud, tegin käed õliga kokku ja vormisin pallikesed, sellised veel napilt illegaalses eas tütarlapse rindade suurused või siis nii suured, kui oleksid sinu munandid, kui noks oleks nii suur, nagu sa enda arust ära oled teeninud. küpsetuspaber plaadile ja pallid ahju ja siis, kui valmis olid - no ma vaatasin ja torkisin kah vahepeal, muidu ju ei saa valmis, onju - siis võtsin välja ning tegin liigsöömise pattu kurgisalati ja õlle kõrvale - ah, kuis maitses mõnus see, jee!
vahepeal tootsin ühe teatriarvustuse ja ühe raamatuarvustuse ja kirjutasin ühe artikli võro keelest ja uma pidost ja andsin ruitlasele aspiriini ja pahandasin ühe armsa labiiliku pääle natuke ja pärast sõin lihapalli külmalt ja musta leivaga kah - oli teine veel maitsvam. ise veel mõtlesin, et kurask, nii palju asju jäi taignasse lisamata, nagu näiteks mehaaniliselt konditustatud kanalihamass, naatriumbensonaat, naatriumnitrit, lõhna- ja maitsetugevdaja, kantaksantiin, tõrv, sidrunhape, sojavalk, jaanileivapuujahu, glutamaat ja ahvihigi. mis nüüd küll saab?

toiduretseptid, meeldetuletavalt

pasteet
kotlet
salat
küüslauk
tatraroog
juustusupp

on veel soove?

ilvese juustusupp

Kukeseened, täissuitsuvorst, veidi peekonit, mittevähe küüslauku ja sibulat läbi hakkmasina. Sodile tšillit selga ning pannile hauduma. Silma järgi umbes sama suur kogus väikesteks tükkideks lõigatud kartulit keegu, kruus piima soenegu. Kui kartul mure, kurna keeduvesi kuhugi oma aega ootama. NB! - valamuauk on vale koht, võta mõni plekkkauss või pott. Soola ikka lisasid keemise ajal? Nii, nüüd tambi kartulid pudiks, klopi koos sooja piimaga hästi vedelaks kartulipüreeks, kalla selga pannil haudunud sibula-peekoni-jms sodi ning kartulikeedu puljong. Valmis? Hui! Haara ühte kätte suitsujuustukang ja teise jäme riiv. Suitsujuustul on tark inimene eelnevalt terava ja õhukese noaga eemaldanud pruuni kooriku. Nüüd riivi potti suitsujuustu, ja mitte vähe. Mina lisasin parmesaani kah, aga seda riivisin juba peene riiviga. Ära hakkagi mingite hollandileibadega proovima, need ei sobi. Lase madalal kuumusel keema, sega vahepeal. Kui sul on puupliit, tõmba pott servale ning lase rätiku all haududa, paremaks läheb. Kui sul on mingi muu pliit, siis ma ei tea, mõtle ise. Ahjaa, mina pressisin enne hauduma jätmist veel värsket küüslauku kah juurde. Kui arvad, et enam paremaks minna ei saa, siis sega, tõsta kulbiga kaussi ning lõigu röstsaiakuubikuid sisse. Kui ei taha, siis ära lõigu, aga minu arust nad sobivad. Söö, nendi, et hea on. Söö veel. Ära üle pinguta.
Põhilised tegijad on muidugi kartulipüree ja suitsujuust, muuga saab improvissida, mul lihtsalt oli külmkapis just nimelt natuke kukeseeni, paar riba peekonit ja jupp suitsuvorsti. Sibulaga ole ettevaatlik, kui liiga palju paned ja liiga vähe hautad, kisub jamaks. Hernestega võib kah proovida, aga need võivad juustumaitse liiga ära süüa. Sinihallitusjuustu saab kah kasutada. Hea isu!
PS: kui viitsin, panen pärast pildi kah
PS2: ei viitsinud pildistada, ära sõin hoopis